Franz Kafka "Ameerika"

Kafka on juba pikka aega üks mu lemmikutest olnud, seda ilmselt just tema veidruse ja eripärasuse tõttu. "Ameerika" räägib kuueteistaastasest Karl Rossmannist, kelle vanemad ta häbi eest Ameerikasse saadavad, kuna poeg sai teeniatüdrukuga lapse. Ameerikas ei lähe aga miski kuigi kergesti ja Karliga juhtub juba alates laevasõidust palju sekeldusi. Mõnda aega elab Karl küll oma rikka onu juures, aga sealgi ei möödu kõik probleemideta ning poiss peab edaspidi ise hakkama saama. Kuigi Kafka ise ei ole ei olnud pikemaid reise teinud, kirjeldab suurepäraselt Ameerika elu-olu, mis on küll kõigi võimaluste maa, aga samas ka väga üksildane paik.

Nagu Kafka teostes tavapärane, on ka "Ameerika" põhiteemaks võõras-olek, üksildus ja isoleeritus inimeste keskel. Karl on hea ja aus poiss, kuigi naiivne, ning võidab kergesti lugeja sümpaatia. Karli teele satub pidevalt suuri raskusi ja kannatusi, ometi on Kafka ise öelnud, et see romaan on optimistlikum ja "helgem" kui kõik muu, mis ta on kirjutanud. Kafka stiil on aga endiselt samasugune, ta jälgib Karli tegemisi erapooletult, ilma nähtava kaastundeta. Ometi tundub, nagu Karl oleks ka tema osavõtu ning kaastunde võitnud.

Kahjuks on teos lõpetamata jäänud. On küll kaks pikemat fragmenti, mis annavad aimu edasijuhtuvast, kuid kindel lõpp puudub ning tegevusse jääb lünk. Siiski jääb kõlama helgem noot ning jääb lootus, et Karlil hakkab lõpuks ometi hästi minema. Mulle isiklikult täitsa meeldib, et lõpp nii lünklik on, mingis mõttes teeb see asja veelgi põnevamaks ja jätab fantaasiale ruumi. Igatahes oli väga kaasahaarav ja nauditav lugemine. Kindlasti ei ole Kafka stiil kõigile meeltmööda, aga kes veel tema loominguga tutvunud ei ole, siis proovida tasuks.